Mazmuny
Endometrıozdyń sımptomdary qandaı?
Dáriger endmetrıozdy qalaı anyqtaıdy?
Emdeý kýrsynyń uzaqtyǵy qandaı?
Etekkir toqtaý shaǵynda qandaı ózgerister bolady?
“Endometrıoz” termınimen jatyrdyń silemeı qabatynyń aýrýy atalady. Jatyrdyń silemeı qabaty endometrıı nemese endometroıdtyq tin atalady. Qalypty jaǵdaıda etekkir kezinde endometrııdiń ajyraýy ótedi.
Endometrıı - jatyr qýysynyń jabyndysy. Alaıda, endometrıoz kezinde jatyrdyń silemeı qabatynyń tini jatyr tútikteri arqyly analyq bezge, jambas qýysyna, qýyqqa nemese basqa aýmaqqa túsýi múmkin. Etekkir kezinde bul tin jatyrdyń silemeı qabaty sekildi qanaıdy. Bul úrdis ádette, aýyrsynady jáne jambas qýysynda tyrtyq tininiń túzilýine aparady.
Jatyr áıeldiń reprodýktıvtik júıesiniń bóligi. Ol – uryqtyń damýy ótetin, almurt pishindi qýys aǵza. Jatyr jambas qýysynda, nesep qap pen tik ishektiń arasynda ornalasqan.
Jatyrdyń tómengi tarylǵan tusynda moıny ornalasqan. Jatyrdyń moıynnan joǵary ornalasqan keń bóligi jatyrdyń denesi atalady. Kúmbez tárizdi joǵarǵy bóligi jatyrdyń túbi atalady. Jatyr tútikteri - jatyrdyń eki jaǵynda ornalasqan ósindileri. Olar analyq bezdermen aıaqtalady.
Jatyrdyń qabyrǵalasy eki qabattan turady. Ishki qabaty endometrıı atalady. Jatyrdyń syrtqy qabaty bulshyq etten turady jáne mıometrıı atalady.
Bala órbitý jasyndaǵy áıelderde ár aı saıyn endometrııdiń qalyńdaýy ótedi, bul jatyrdyń júktilikke daıyndyǵymen baılanysty. Eger júktilik ornamasa, endometrııdiń qalyń syrtqy qabaty ajyraıdy jáne qynap arqyly qan uıyndysymen birge syrtqa shyǵady. Bul etekkir atalady.
Endometrıozdyń sımptomdary qandaı?
Endometrıozdy anyqtaý óte qıyn. Eger jynystyq qatynas kezinde nemese etekkirdiń birinshi kúnderinde kúshti aýyrsyný bolsa, belde nemese tik ishek aýmaǵynda aýyrsyný bolsa, bul endometrıozdyń saldarynan bolýy múmkin. Bul sımptomdardyń bolýynyń ózinde dáriger naýqasta endometrıoz bolýyna senimdi bolmaıdy. Mundaı aýyrsynýlardyń sebebi kóptegen aýrýlarǵa tán bolýy múmkin.
Dáriger endmetrıozdy qalaı anyqtaıdy?
Dáriger medıtsınalyq tekserýdi ótkizedi, aýrýdyń sımptomdary týraly suraıdy. Dáriger sımptomdardyń sebebi – endometrıoz ekendigi týraly kúmándanǵanymen, oǵan anyq kóz jetkizý úshin laparoskopııa jasaý qajet. Bul dárigerge jatyrdyń qýysyn zertteýge múmkindik beredi. Em-sharany oryndaý úshin teride kishkene tilik jasalyp, ol arqyly ish qýysyna jińishke tútik engiziledi. Dáriger shaǵyn kamerany paıdalanyp, endometrıoz oshaqtary bolýyn qaraı alady. Bul em-shara kezinde jalpy narkoz beriledi, naýqas aýyrsynýdy sezbeıdi.
Birqatar dáriler aýyrsynýdy basady. Atsetamınofen nemese ıbýprofen sekildi preparattardy qabyldaýyńyzǵa bolady.
Keıde gormondar deńgeıin retteý úshin uryqtanýǵa qarsy tabletkalar taǵaıyndalady. Kómektesetin taǵy bir preparat – áseri uzartylǵan progesteron (ol uryqtanýǵa qarsy preparat retinde de qoldanylady).
Endometrıozdy emdeýdiń taǵy bir dárilik preparaty – danazol jáne gonadotropın – relızıng – gormonnyń analogi (GnRG). Olardyń áser etý mehanızmi etekkirdi tejeýinde. Olardy qoldanǵanda áıelder etekkir kezindegi sımptomdarǵa uqsas janama áserin sezinedi, mysaly, ysyný jáne inshek ishiniń qurǵaqtyǵy. Danazol bettegi bóritkenge jáne túktenýge aparýy múmkin. Keıde GnRG analoginiń janama áseri estrogeni bar preparattardy qatar qoldanǵanda ótedi.
Aromatazany tejeýshiler, mysaly, ekzemestan jáne letrozol, bul emdeý osyǵan deıin tájirıbelik sanalyp keldi, biraq, shaǵyn zertteýlerde jaqsy nátıje bergen. Aromatazany tejeýshilerdi qabyldaǵanda, joǵaryda keltirilgen preparattardyiń biri qosymsha taǵaıyndalýy múmkin.
Emdeý kýrsynyń uzaqtyǵy qandaı?
Uryqtanýǵa qarsy tabletkalardy, danazoldy jáne GnRG analogin qoldanyp emdeý kýrsynyń uzaqtyǵy 6-9 aı aralyǵynda bolady. Bul kezde aýyrsyný azaıyp, jaǵdaı jaqsarady. Biraq, dárilik preparattardy qabyldaýdy toqtatqanda aýyrsyný qaıtadan paıda bolýy múmkin.
Endometrıozdy emdeý úshin hırýrgııalyq emdeý de qoldanylady. Operatsııa kezinde (nemese dıagnostıkalyq laparoskopııa kezinde) dáriger jatyrdan tys shoǵyrlanǵan endometrıı tinderin alyp tastaıdy. Aýyr endometrıoz kezinde dáriger gısterektomııany usynady, bul operatsııa kezinde jatyr, keıde analyq bezder de tolyǵymen alynady.
Etekkir toqtaý shaǵynda qandaı ózgerister bolady?
Kóptegen áıelderde endometrıoz etekkir toqtaý shaǵynda joıylady. Oǵan deıin endometrıozdyń sımptomdarymen kúresýge dárilik preparattar jáne hırýrgııalyq emdeý kómektese alady.
Keıbir zertteýler endometrıozdy analyq bezdiń qaterli isiginiń qaýip faktory ekendigin kórsetken. Bul aýrý kezinde bala kóterýde de máseleler bolady.
Endometrıozy bar áıelderde uryqtanýda máseleler bolady. Keıbireýler úshin uzaq ýaqyt boıy uryqtanýda máseleler bolady. Keıbirine bedeýlikti emdeýdiń hırýrgııalyq jáne / nemese basqa emdeýleri qajet bolady. Eger naýqasta endometrıoz bolsa, jáne júktilikti josparlaıtyn bolsa, dáriger ony kópke keıin qaldyrmaýdy aıtady, sebebi, jas artqan saıyn endometrıoz da ýshyǵyp, júktilik múmkindigi azaıady.
Ádette, endometrıoz sımptomdary júktilikte joıylady.
Endometrıozdy emdeý kýrsyn ótip júrgende júktilikke ruqsat etilmeıdi. Bul kýrstan keıin júkti bolǵyńyz kelse, bul preparattar júktilik múmkindigin arttyrmaıdy. Eger emdeý kýrsynan keıin júktilikti josparlamaıtyn bolsańyz, uryqtanýǵa qarsy preparattardy qabyldaýdy jalǵastyrýyńyz qajet.