Mazmuny
Bastyń saqına aýrýy bas aýrýynyń jıi kezdesetin túri, júrek aınýy, qusý nemese jaryqqa sezimtaldyq sekildi sımptomdarmen qosarlanady. Adamdardyń kópshiliginde bastyń bir jaǵynda bolatyn, solqyldaýmen qosarlanatyn aýyrsyný seziledi.
Saqınasy bar keıbir adamdarda bas aýrýynyń paıda bolýyna deıin «aýra» atalatyn belgi beretindeı sımptomdar bolady. Aýra – bas aýrýynyń paıda bolýy jaıly belgi beretin sımptomdar toby, kórý buzylystaryn qosa.
Bastyń saqına aýrýynyń sımptomdary – jaryq pen dybysqa joǵary sezimtaldyq,júrek aınýy, aýranyń paıda bolýy (bir kózdiń kórmeýi nemese týnneldik kórý), sóıleýdegi qıyndyq jáne kúshti aýyrsyný, ásirese, bastyń bir jaǵynda.
Saqına tárizdi bas aýrýlary ádette, 10-45 jas aralyǵynda paıda bolady. Keıde odan keıin de kezdesedi.
Saqına erlerge qaraǵanda áıelderde jıi kezdesedi. Saqına bir otbasynyń múshelerinde qaıtalanýy múmkin. Keıbir áıelderde bas saqınasynyń ustamalary júktilik kezinde azaıýy múmkin.
Saqına mıdyń aýytqýly belsendi bóliginde týyndaıdy, birneshe faktorlar saldarynan bolady. Alaıda, ustamalardyń paıda bolýynyń naqty sebebi belgisiz. Búginde medıtsına sarapshylarynyń kópshiligi ustama mıda bastalyp, júıke joldaryn jáne túrli hımııalyq zattekterdi qamtıdy dep saınaıdy. Aýrýǵa baılanysty ózgerister mıdaǵy jáne qorshaıtyn tinderdegi qan aǵymynyń buzylysyna aparady.
Alkogol, kúızelis, ashýshańdyq, keıbir ıister, parfıýmerııa, qatty daýys, kúshti jaryq jáne temeki shegý saqınany týyndatýǵa sebepshi bolady. Saqınanyń ustamalaryn týyndatatyn basqa jaıttar:
- Kofeın
- Áıelderde etekkir aınalymy kezindegi nemese uryqtanýǵa qarsy tabletkalardy qabyldaýdan gormondar ózgerisi
- Uıqy fazasynyń buzylysy
- Dene jattyǵýlaryn oryndaý nemese basqa júkteme
- Tamaq ishý ýaqytyn jiberip alý
- Temeki shegý nemese tútin áseri
Saqına ustamalary sondaı-aq, belgili bir ónimderden týyndaýy múmkin. Jıi kezdesetin túrleri:
- Kez kelgen óńdelgen, fermenttelgen, tuzdalǵan nemese marınadtalǵan ónimder, sondaı-aq, natrıı glýtamaty bar ónimder.
- Nan-toqash ónimderi, shokolad, jańǵaq, arahıs maıy jáne sút ónimderi.
- Qyzyl sharapta, eski syrlarda, ystalǵan balyqta, taýyq baýyrynda, injirde jáne keıbir burshaq tuqymdastarda bolatyn tıramın quramdas ónimder.
- Jemister (avokado, banan, tsıtrýstylar).
- Quramynda nıtrat bar et (bekon, hot-dog, salıamı, konservilengen et).
- Pııaz.
Bul tizimdi jalǵastyrýǵa bolady.
Saqına tárizdi bas aýrýlary mıdaǵy isiktiń nemese basqa kúrdeli máseleniń nátıjesi emes. Degenmen, tek tájirıbeli dáriger ǵana sımptomnyń saqınamen nemese basqa aýrýmen baılanysty ekendigin anyqtaı alady.
Kórý buzylystary, nemese aýra - saqınanyń belgisi. Aýra eki kózdi de qamtıdy, jáne kelesi sımptomdar bolýy múmkin:
- Kórmeıtin daqtyń ýaqytsha paıda bolýy
- Kórýdegi buzylystar
- Kózdegi aýyrsyný
- Juldyzshalar nemese ırek syzyqtardyń kórinýi
- Týnneldik kórý
Basqa belgileriniń sımptomdary –esineý, nazardy shoǵyrlandyrý qıyndyǵy, júrek aınýy jáne tıisti sózdi tańdaı almaý.
Saqınasy bar adamnyń bárinde aýra bola bermeıdi. Aýra, ádette, bas aýrýyna deıin 10-15 mınýt buryn paıda bolady. Degenmen, aýra saqınaǵa deıin birneshe mınýtten 24 saǵatqa deıingi aralyqta paıda bolýy múmkin. Bas aýrýy aýradan keıin árdaıym bola bermeıdi.
Saqına tárizdi bas aýrýlary ortasha nemese kúshti bolýy múmkin. Aýyrsyný kózdiń túbinde nemese bastyń, moıynnyń artqy jaǵynda sezilýi múmkin. Kóptegen naýqastarda bas aýrýlary únemi bir jaǵynda bastalady. Ádette bolatyn bas aýrýynyń túrleri:
- Solqyldaıtyn nemese ortasha
- Bastyń bir jaǵynda kúshtirek
- Ortasha aýyrsynýdan bastap, birneshe mınýtten birneshe saǵatqa deıin ýshyǵady
- 6 - 48 saǵat arasynda sozylady
Bas aýrýymen qatar kezdesetin basqa sımptomdary:
- Qaltyraý
- Nesep júrýiniń jıileýi
- Sharshaý
- Tábettiń bolmaýy
- Júrek aınýy jáne qusý
- Uıyp, jansyzdaný, shanshý sezimi nemese álsizdik
- nazardy shoǵyrlandyrý qıyndyǵy, jáne tıisti sózdi tańdaı almaý
- jaryqqa jáne dybysqa sezimtaldyq
- tersheńdik
Sımptomdar saqına ótkennen keıin de saqtalýy múmkin. Naýqastar keıde bul jaǵdaıdy saqınadan keıingi «aıyqpaý» sanaıdy. Onyń sımptomdary:
- oılaýdyń aıqyn bolmaýy, bulyńǵyrlyǵy
- uıqy basýy
- moıyndaǵy aýyrsyný
Dáriger aýrýdyń sımptomdary, otbasylyq saqına tarıhy týraly suraq qoıyp, bas aýrýynyń túrin anyqtaıdy. Bas aýrýynyń bulshyq ettiń shıryǵýymen, muryn qýysyndaǵy máselelermen, nemese bastyń kúrdeli aýrýymen baılanysyn anyqtaý úshin tolyq medıtsınalyq tekseris qajet.
Bas aýrýynyń saqına ekendigin anyqtaıtyn naqty ádis joq. Degenmen, eger buryn ótip kórmeseńiz, nemese álsizdik, estiń máseleleri nemese abaılyqty joǵaltý sekildi sımptomdar bolsa, mıdyń KT nemese MRT taǵaıyndalýy múmkin.
Qurysý bolmaýyn rastaý úshin elektroentsefalografııa (EEG) ótkizilýi múmkin.
Sondaı-aq, lıýmbaldyq (julyndyq) pýnktsııa da jasalýy múmkin.
Saqına aýrýyna emdeıtin naqty ádis joq. Maqsat – aýrýdyń paıda bolýyn týyndatatyn faktorlardy ózgertý nemese joıý arqyly saqınanyń alǵashqy sımptomdaryn shuǵyl emdeý nemese sımptomdarynyń paıda bolýynyń aldyn alý.
Emdeýdiń ózekti kezeńi – saqınanyń sımptomdaryn úıde joıýǵa úıretý. Bas aýrýynyń kúndeligin júrgizý saqınany týyndatatyn faktorlardy anyqtaýǵa kómektesedi. Ári qaraı dárigermen birge osy faktorlardy joıýdyń josparyn qurýǵa bolady.
Eger saqınanyń ustamalary jıi paıda bolatyn bolsa, dáriger ustamalardy azaıtý úshin dárilik preparattardy taǵaıyndaýy múmkin. Bul dárilerdi kúndelikti qabyldaǵan jón, sebebi, osy tártipte olardyń tıimdiligi joǵary. Olarǵa jatatyndar:
- Antıdepressanttar, mysaly, amıtrıptılın nemese venlafaksın
- Arterıaldyq qysymdy retteıtin dáriler, mysaly, beta-blokatorlar (propranolol) nemese kaltsııli kanaldardyń blokatorlary (verapamıl)
- Qurysýǵa qarsy preparattar, mysaly, valproı qyshqyly, gabapentın jáne topıramat
Botýlındik toksın ınektsııasyn egý de saqına ustamalaryn azaıtýǵa kómektesedi.
Basqa dárilik preparattar saqına ustamasynyń alǵashqy belgisinde qabyldanady. Atsetamınofen, ıbýprofen nemese aspırın sekildi aýyrsynýdy basatyn preparattar saqınanyń jeńil ótýinde tıimdi. Degenmen, kelesilerdi este ustaý qajet:
- Dárilerdi aptasyna 3 kúnnen artyq qabyldaý rıkoshettik bas aýrýynyń paıda bolýyna aparady (bas aýrýy qaıtalanady).
- Atsetamınofenniń úlken mólsherin qabyldaý baýyrǵa zııan keltirýi múmkin. Ibýprofenniń nemese aspırınniń artyq mólsheri asqazannyń titirkenýin týyndatýy múmkin.
Eger emdeý kómektespese, saqınany emdeý úshin dárigermen basqa preparattar týraly keńesińiz. Olarǵa jatatyndar – nazaldik spreıler, sýppozıtorııler nemese ınektsııalar. Dáriger dárilik preparattardyń birneshe tobynyń birin tańdaýy múmkin, oǵan jatatyndar:
- Trıptandar – saqına ustamasyn toqtatý úshin taǵaıyndalady
- Ergottar – quramynda ergotamınniń túrleri bar (sporynıa alkaloıdy)
- Izometepten (Mıdrın)
Saqınany emdeıtin keıbir dáriler qantamyrlaryn taryltady. Eger sizde júrek-qantamyr aýrýlarynyń damý qaýpi bolsa, nemese júrek aýrýyna shaldyqqan bolsańyz, bul preparattardy qoldanýdyń aldynda dárigermen keńesińiz. Júkti nemese júktilikti josparlaıtyn bolsańyz, sporynıa preparattaryn qabyldaýǵa bolmaıdy.
Basqa dárilik preparattar saqınanyń sımptomdaryn emdeý úshin taǵaıyndalady. Olar jeke nemese basqa dárilermen birge qoldanylýy múmkin. Olarǵa jatatyndar:
- Júrek aınýyn basatyn preparattar
- Tynyshtandyratyn quraldar, mysaly, barbıtýrattar
- Esirtkilik aýyrsynýdy bastatyn quraldar
Pıretrým – saqınany emdeıtin keń taralǵan shóp. Osy ósimdik tektes preparattyń kómegimen saqınany emdeý boıynsha keıbir zertteýler júrgizilgen. Eger aýrýdy pıretrýmmen emdeýge árekettenseńiz, dárigerdiń pikirin bilińiz. Osymen qatar, ósimdik tektes dárilik quraldardyń satylýy dárihanalarda baqylaýǵa alynbaǵan. Shópti tańdaýda bilikti fıtoterapevtpen keńesý qajet.
Ár adamnyń emdeýge serpini ár túrli bolady. Keıbir adamdarda bas aýrýlary sırek bolady jáne emdeýdi qajet etpeıdi. Basqalar birneshe preparattardy qabyldap, aýrýhanaǵa da jatady.
Saqına ınsýlttiń damýynyń qaýip faktorlarynyń biri. Saqına aýramen qosarlanatyn bolsa, qaýip joǵary. Saqınasy bar adamdarǵa ınsýlttiń damýynyń
basqa qaýip faktorlarynan alshaq bolý qajet, mysaly, temeki shegý, uryqtanýǵa qarsy tabletkalardy qabyldaý, durys tamaqtanbaý sekildi.
Kelesi jaǵdaılarda shuǵyl túrde dárigerge kórinińiz:
- «basyńyz buryn-sońdy bulaı qatty aýyrmaǵan»
- Sóıleý, kórý, qımyl úılesimindegi buzylystar, tepe-teńdikti joǵaltý. Ásirese, osyǵan deıin saqına uqsas sımptomdarmen qosarlanbaǵan bolsa.
- Bas aýrýy jatqan kezde ýshyǵady.
- Bas aýrýy kenetten bastalǵan.
Sondaı-aq, kelesi jaǵdaılarda dárigermen keńesý qajet:
- Bas aýrýy sıpatynyń ózgerisi
- Osyǵan deıingi kómektesip kelgen emdeý tıimsiz bolýda
- Dárilik preparattardy qabyldaýdyń janama áserleri paıda bolǵan: júrek soǵýy udaıylyǵynyń ózgerisi, solǵyn nemese kókshil teri, uıqy basýy, jótel, depressııa, sharshaý, júrek aınýy, qusý, dıareıa, ish qatýy, ishtiń aýyrsynýy, qurysý, aýyzdyń qurǵaýy nemese shóldeý.
- Júktilik nemese júkti bolýy múmkindigi – keıbir dárilerdi júktilikte qoldanýǵa bolmaıdy.
Aqparat kózi: AQSh Ulttyq densaýlyq ınstıtýttarynyń málimetter qory: http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000709.htm
Aýdarmashy: Asel Stambekova, HealthSity jobasynyń derbes úılestirýshisi
Redaktsııalyq alqa:
Almaz Sharman, medıtsına professory
Lázat Aqtaeva, m.ǵ.d.
Sálim Smaıylov, b.ǵ.k.