Mazmuny
Sınonımderi
Jalpy aqparat
Qandaıda bir sebeptermen túsken turaqty tisterdi, keı jaǵdaıda ornyna qaıta salýǵa bolady. Negizinde qaıta qoıylatyny tek turaqty tister, sútti tister qaıta qalpyna kelmeıdi.
Sebepteri
Tistiń túsýine sebep bolatyn kútpegen sátsiz jaǵdaılar, ádette mynadaı bolýy múmkin:
• Baıqaýsyzda qulap qalǵannan;
• Sporttyq jaraqattan;
• Kúreskende;
• Jol-kólik oqıǵalarynan;
• Qatty zatty baıqaýsyzda tistep alǵannan.
Alǵashqy kómek
Túsken tisti saqtaý kerek. Ony múmkindiginshe tis dárigerińizge aparyńyz. Siz ony tis dárigerine qansha kesh jetkizsseńiz, sonshalyqty tisińizdi qaıta ornyna salý múmkinligi azaıady. Tisti qaptamasynyń syrtynan ustańyz (azý tis jaqtan).
Siz tisińizdi tis dárigerine, myna keńesterdiń birine súıene otyryp jetkizseńiz bolady:
• Tisińizdi aýyz qýysyńyzdaǵy basqa tistermen bir deńgeıde qatar ustap turyńyz. Tisti ornynda ustap turý úshin dákeni ne bolmasa dymqyl sháı qaltashasyn aqyryn ǵanan tistep turyńyz. Baıqańyz, tisińizdi jutyp qoımańyz.
• Eger siz mundaı alǵashqy qadamdy jasaı almasańyz tisti qaımaǵy alynbaǵan sút nemese silekeı toltyrylǵan qorapshaǵa salyp alyńyz.
• Tisti tańdaıdyń astyna salyp, alyp kelýge de bolady.
• Tis dárigerinde tis saqtaıtyn arnaıy qurylǵysy bolýy múmkin. Bul qurylǵy qozǵalmaly fýtlıar jáne suyq ertindiden turady. Oılanyńyz atalmysh qurylǵyny satyp alsańyz, ol sizdiń alǵashqy kómek beretin dári salǵysh qorabyńyzda turýy shart.
Sondaı-aq tómendegideı áreket te paıdasyn tıgizýi múmkin:
• Aýyzyńyzǵa jáne qyzyl ıegińizge sýyq kompress basyńyz, aýrýy basylýy múmkin;
• Qan ketýin toqtatý úshin zaqymdalǵan jerge dákeni basyńyz;
• Dereý arada tis dárigerine qaralyńyz.
Tis synǵan kezde júıke jalǵaýshalary zaqymdanýy múmkin. Infıtsırlený men aýrýdyń asqynýynyń aldyn alý úshin tez arada tis dárigerine qaralyńyz.
Tisińiz jaı ǵana ketilse nemese synssa, sizge odan asa bir qatty jaıssyzdyq sezilmese jedel járdem shaqyrýdyń qajeti shamaly. Alaıda, keıinnen tis dárigerine baryp tistiń synǵan bóligin bekittirip alǵanyńyz jón, sebebi ótkirlengen tis erin men tildi kesip zaqymdap jiberýi yqtımal.
Qajet emes sharalar:
• Tistiń tamyryna tıspeńiz. Tek azý tis jaqtan tistiń qaptamasynan ǵana ustap tursańyz jetkilikti;
• Tistiń tamyryn, kirin súrtemin dep súrtip júrmeńiz;
• Túsken tistiń ornyn shetkamen ne alkogolmen ne bolmasa sýtek siltisimen tazalamańyz.
Dárigerge qashan qaralý kerek
Tis túskende nemese julynyp qalsa, ýaqyt kúttirmeı tis dárigerine baryp, qaralyńyz. Eger túsken tisińizdi taba alsańyz, ony ózińizben berge tis dárigerine aparyńyz.
Eger siz aýyzyńyzdy jaba almaı qalsańyz, onda jaǵyńyz da zaqymdandy degen sóz. Bul jaǵdaıda jedel medıtsınalyq kómekke júginý kerek.
Aldyn alý
• Kez-kelgen soqtyǵysatyn sport túrimen shuǵyldanǵanda aýzyńyzǵa tissaýyt (kapa) kıińiz.
• Tóbelesten aýlaq júrińiz;
• Qatty taǵamdardy kóp qabyldaı bermeńiz. Mysaly qatty nan, súıek sekildi azyqtar.
• Árqashan qaýipsizdik úshin remen taǵyp júrińiz.
Sınonımderi
Synǵan tis; Urylǵan tis
Tis máselesi (erlerde / áıelderde)
Tegter:
tis dárigeri
tis
urylǵan tis
synǵan tis
aýyrsyný
tistiń túsýi