Mazmuny
Gestatsıondy qant dıabeti (júktilik kezindegi qant dıabeti) – júktilik kezińde alǵash ret anyqtalatyn jáne glıýkozanyń (qant) deńgeıiniń kóterilýimen sıpattalatyn aýrý bolyp tabylady.
Júkitilik kezinde gormondar ınsýlındi bógeý múmkin, solaı onyń fýnktsııasynyń buzylysyna ákelip soǵady. Eger mundaı jaǵdaı bolsa, onda júkti áıeldiń qant deńgeıi kóteriledi.
Kelesi jaǵdaılarda gestatsıondy qant dıabetiniń damý qaýpi joǵary bolýy múmkin:
• Sizdiń jasyńyz 25-ten joǵary
• Sizdiń otbasyńyzdyń bireýinde qant dıabeti bar
• Balanyń 4,800 g. astam týylýy nemese balada týa bitken patologııanyń bolýy
• Sizdiń qan qysymyńyz joǵary
• Amnıotıkalyq suıyqtyqtyń kóp bolýy
• Buryn mezgilinen erte bosańý nemese óli bosańýdyń bolýy
• Júktilikke deıiń sizde artyq salmaq boldy
Júktilik kezindegi qant dıabeti júktilik kezinde glıýkozaǵa tózimdiliktiń (sezimtaldyqtyń) buzylýymen sıpattalady. Bul júktilik kezinde paıda bolatyn gormondyq ózgerister ınsýlınge tinderdiń sezimtaldyǵyn tómendetýi múmkin. Nátıjesinde qandaǵy qant deńgeıi kóterilip, bul qant dıabetine ákeledi. Júktilik kezinde qannyń joǵary deńgeıi anaǵa da, sonymen qatar balaǵa da óte qaýipti.
Júktilik kezindegi qant dıabeti ádette sımptomsyz ótedi nemese onyń sımptomdary aıqyn bolmaıdy, ondaı-aq júkti áıelge asa qaýip tóndirmeıdi. Qant deńgeıi bosanýdan keıin óz qalpyna keledi.
Aýrý sımtpomdaryna mynalar jatady:
• Kórýdiń nasharlaýy
• Jalpy álsizdik
• Qynaptyn, qýyqtyń jáne teriniń jıi ınfektsııalary
• Turaqty túrde shóldeý
• Jıi kishi dáretke barý
• Qusý jáne loqsý
• Joǵary tábetke qaramastan, dene salmaǵyn joǵaltý
Júktilik kezindegi qant dıabeti júktiliktiń 2-shi trımestrinde paıda bolady. Skrınnıg rektnide barlyq júkti áıelderde 24-28 apta aralyǵynda glıýkozaǵa toleranttylyq testin ótkizedi. Gestatsıondy dıabet damý qaýpi bar júkti áıelderge bul test erterek jasalady.
Gestatsıondy dıabet anyqtalǵan sátte, qant deńgeıiń kúndelikti úı jaǵdaıynda baqylap otyrý qajet. Qant deńgeıin tekserý arnaıy qurylǵy – glıýkometrmen jasalady.
Emdeýdiń maqsaty – qannyń qant deńgeıin qalypty deńgeıde ustap turý jáne damyp kele jatqan náresteniń densaýlyǵyna únemi baqylaý jasaý bolyp tabylady
BALANYŃ DAMÝYN BAQYLAÝ
Júktilik kezinde siz jáne sizdiń balańyz turaqty medıtsınalyq baqylaýda bolýy kerek.
Kardıotokografııa (qursaqtaǵy náresteni fetaldy monıtorlaý) - óte qarapaıym jáne aýyrtpalyqsyz balany baqylaý bolyp sanalady.
• Protsedýra barysynda balańyzdyń júrek soǵysyn kórsetetin arnaıy qurylǵyny (elektrondy fetaldy monıtor) ishińizge ornalastyrady.
• Dáriger birneshe ret zertteý júrgizý alady, sodan soń dınamıkada balańyzdyń damýy arttta qalǵan joq pa ekendigin anyqtaı alady.
DIETA JÁNE JATTYǴÝLAR
Sizge mindetti túrde dıeta ustaý qajet bolady. Sonymen qatar kóp paıdaly taǵamdarmen tamaqtanýyńyz kerek. Sizge taǵamdardyń quramyn jáne olardyń merzimin tekserip turýyńyz abzal. Eger siz vegetarıan bolsańyz nemese arnaıy basqa dıeta ustansańyz, ózińizdiń emdeýshi dárigerińizben nemese dıetologpen aqyldasyńyz.
Jalpy alǵanda gestatsıondy dıabet kezindegi dıeta kelesi talaptarǵa saı bolýy tıis:
• Maılar men aqýyzdar teńdestirilgen bolý kerek
• Kómirsýlar organızmge jemis-jıdektermen, kókónistermen jáne kúrdeli kómirsýlar (nan, makaron, kúrish) arqyly túsý qajet.
• Qant mólsheri az taǵamdardy tańdańyz.
Eger qandaǵy qant joǵary deńgeıi dıetamen azaıtylmasa, sizge gıpoglıkemııalyq preparattar nemese ınsýlın terapııasy taǵaıyndalýy múmkin.
Kóptegen jaǵdaılarda gestatsıondy dıabeti bar áıelderge dári-dármekter nemese ınsýlın qajet emes, biraq keıbireýlerge olardyń taǵaıyndalýy qajet bolyp qalýy múmkin.
Gestatsıondy dıabeti bar kóptegen júkti áıelderde qant deńgeıin baqylap, balany jáne ózindi aýyr jaǵdaıdan aldyn alýǵa bolady.
Gestatsıondy qant dıabet bar júkti áıelderde ádette iri náreste týylady. Sol sebepti bosaný kezińde mynadaı asqynýlar bolý múmkin:
• Bosańý joldarynyń jaraqattary
• Kesar tiligi arqyly bosaný
Náresteniń birinshi kúnderinde qant deńgeıiniń tómendeýi baıqalady (gıpoglıkemııa).
Gestatsıondy dıabet bar júkti áıelderde bosaný kezinde arterıaldy qysymnyń joǵarlaý qaýpi bar.
Eger anasynda gestatsıondy dıabet bolsa, qursaqtaǵy náresteni ólý qaýpi joǵarlaıdy. Ony aldyn alý úshin turaqty túrde qant deńgeıin baqylaý kerek.
Bosanǵannan keıin qant deńgeıi birtindep óz qalpyna keledi. Biraq bosanýdan keıin bosanǵan áıelderde dıabet sımptomdaryn erte anyqtaý úshin ýaqytyly tekserlip turý kerek. Kóp áıelderde bosanýdan 5-10 jyldan keıin qant dıabetiniń damý qaýpi bar.
Eger siz júkti bolsańyz jáne sizde dıabet sımptomdary bolsa, mindetti túrde dárigerge qaralyńyz.
Bosanýǵa deıin dárigerge turaqty qaralý sizdiń jáne sizdiń náresteńizdiń densaýlyǵyn saqtap qalýǵa úlken kómegin beredi. 24-28 aptasynda jasalatyn prenataldy skrınıng gestatsıondy dıabetti erte anyqtaýǵa kómektesedi.
Eger siz júktilikke deıin ózińizdiń dene salmaǵynyń ındeksin qalypty deńgeıge jetkizseńiz, ol gestatsıondy dıaebt damý qaýpin túsiredi.
Júktilik kezinde glıýkozaǵa tózimdiliktiń buzylýy
Derekkóz: http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000896.htm
Tegter:
gestatsıondy qant dıebeti
júktilik
qanda glıýkoza deńgeıiniń kóterilýi
turaqty shóldeý
qýyqtyń jıi ınfektsıalary