Mazmuny
Preeklampsııalar – dep, júkti áıelderdiń 20-synshy aptasynda (ıaǵnı, 2-shi jáne 3-shi úsh aılyǵynda) bolatyn arterııalyq qysymnyń kóterilýin jáne nesepte aqýyzdyń paıda bolýyn aıtady.
Sebepteri
Preeklampsııanyń damýynyń naqty sebepteri áli belgisiz. Bolýy múmkin sebepterge mynalar jatady:
• Aýtoımmýndyq aýrýlar
• Qantamyrlarynyń aýrýlary
• Tamaqtaný erekshelikteri
• Tuqym qýalaýshylyq
Qaýipti faktorlary:
• Alǵashqy júktilik
• Egiz kóterý (ekeý nemese odan da kóp)
• Semirý
• 35 jastan asqannan keıin
• Qant dıabeti, arterııalyq gıpertonııa nemese búırek aýrýy
Sımptomdary
Ádette, preeklampsııamen aýratyn áıel óziniń aýyratynyn sezinbeıdi.
Preeklampsııa mynadaı sımptomdarmen kórinis berýi múmkin:
• Qol jáne bettiń /kózdiń isinýimen
• Salmaqtyń 1-2 kúnde ózgerýinen, aptasyna 1 kg qosyp otyrýynan
Eskertý: tabandaǵy jáne baltyrdaǵy isnýler júktilik kezindegi qalypty jaǵdaı bolyp sanalady.
Aýyr preeklampsııanyń sımptomdary:
• Bastyń ylǵyı aýrýy
• Oń jaq qabyrǵa astynyń aýrýy. Sondaı-aq ol oń jaq ıyq aýyryp turǵandaı sezimder de bolady, keıde ony qyjylmen, ót qaby jaqtyń aýrýy, gastrıt kezindegi aýrý nemese balanyń qozǵalýy kezindegi aýyrsynýlarmen shatastyryp jatady
• Titirkengishtik
• Nesep az-azdan jıi bóline beredi
• Júrek aıný jáne qusý (qaýipti sımptom)
• Kórý nasharlaıdy, ýaqytsha kórmeı qalý, jaryqtan jasqaný nemese kózdiń aldynda túrli-tústi daqtar paıda bolý, sondaı-aq jaryq jaltarǵyshtyq jáne buldyrap kórý sekildi jaǵdaılar oryn alýy múmkin
Dıagnostıkasy
Dáriger jalpy tekserý júrgizedi, tekserý barysynda mynadaı belgiler kórinis berýi múmkin:
• Arterıalyq qysymnyń joǵarǵy kórsetkishi, ádettegi 140/90 mm.rt.st. joǵary
• Bettiń jáne qoldyń isinýi
• Artyq salmaqtyń jınalýy
Qan taldamasyn ótkizýi múmkin. ol kezde mynadaı ózgerisster baıqalýy múmkin:
• Nesepte aqýyz paıda bolady (proteınýrııa)
• Búırek fermentteriniń kóterilýi
• Trombotsıtterdiń sany 100 000-nan tómendep ketýi
Sondaı-aq tekserýler mynadaı maqsatta da ótkizilýi múmkin:
• Qannyń jyljymalyǵyn tekserý
• Balanyń densaýlyǵyna monıtorıng júrgizý
Júktilik kezindegi ýltradybystyq tekserý nátıjesine súıene otyryp, sondaı-aq basqa da tekserýlerge qaraı otyryp, dáriger, naýqastyń jedel bosanýyna ruqsat berý-bermeýdi sheshedi.
Arterıalyq qysymy tómen áıelder óziniń qalypty qysymynyń kóterilýine qaraıdy, sonymen qatar preeklamsııanyń basqa da sımptomdaryna nazar salý kerek.
Emdeý
Preeklampsııany emdeýdiń birden-bir ádisi bosandyrý bolyp tabylady.
Eger sizdiń ishtegi sábıińiz jetkilikti jetilgen bolsa (37 aptadan asqan bolsa) dáriger sizge merziminen buryn bosanýǵa keńes berýi múmkin, preeklampsııanyń órship ketpeýi úshin bul eń utymty nusqa bolyp tabylady. Sizge bosanýdy jeńildetý úshin nemese Kesar tiligi operatsııasyn jasatý úshin dárilik preparattar taǵaıyndalýy múmkin.
Eger ishtegi sábı qajetti deńgeıde damyp-jetilmegen bolsa, jáne preeklmpsııa jeńil formada kele jatsa, ony bala jetilgenge deıin úıde emdeý kerek.
Sondaı-aq dáriger sizge mynadaı keńester usynýy múmkin:
• Sol jaq qyrymen uzaq ýaqyt boıy tósekte jatýdy;
• Sýdy jetkilikti deńgeıde ishýdi;
• Tuzy jetkilikti taǵamdardy jaqsy paıdalaný;
• Balańyzdyń jáne ózińizdiń densaýlyǵyńyzdyń durystyǵyn teksertý úshin dárigerge jıi qaralyp turýy kerek;
• (keıde) arterııalyq qysym deńgeıin qalypty deńgeıde baqylap otyrý úshin dárilik preparttar paıdalaný;
Keıbir jaǵdaılarda júkti áıelderdi aýrýhanaǵa jatqyzýy múmkin, sebebi dáriger sol kezde ana men balanyń jaǵdaıyn turaqty baqylaı alady.
Aýrýhanada mynadaı emdeý joldary taǵaıyndalýy múmkin:
• Ana men balanyń jaǵdaıyna qatań túrde monıtorıng júrgizip otyrý kerek;
• Ustama, ne bolmasa basqa da asqynýlar oryn almas úshin arterııalyq qysymdy qalypty deńgeıde ustap turý úshin dárilik preparattar qoldanady;
• Steroıdtyq preparattardy engizedi (24 aptadan asqanda) balanyń tez jetilýi úshin.
Balańyzdyń qaýipsiz týylýy úshin dárigerińizben jıi aqyldasyp, ózgeristerdi talqylap otyrǵandaryńyz jón. Bul kelesideı faktorlarǵa baılanysty:
• Bosanýǵa qansha ýaqyt qalǵandyǵy. Bosanýǵa qansha jaqyn ýaqyt qalsa, balańyzǵa sonshalyqty qaýipsiz bolady.
• Preeklapsııanyń salmaǵyna baılanysty. Preeklampsııa aýyr asqynyp ketse, ananyń ómirine qaýip tónedi.
• Bala ózin jatyrda qanshalyqty jaqsy sezinetindigi jaıynda.
Preeklampsııanyń mynadaı salmaqty sımptomdary oryn alyp jatsa merziminen buryn bosandyrýǵa týra keledi:
• Bala qajetti deńgeıde jetile almaı jatsa, oǵan qajetti deńgeıde aýa men qan jetispeı jatsa;
• Dıastolıkalyq arterııalyq qysym synap baǵanysymen 110 mıllımetrinen asyp ketse nemese ol 24 saǵattyń ishinde synap baǵanysymen 100 mıllımetrinen ylǵı kóterilip kete berse;
• Baýyrdyń qalypty fýnktsııasynyń buzylysy;
• Bastyń qatty aýrýy;
• Ishtiń aýyrsynýy;
• Qaltyraý nemese esten taný (eklampsııa);
• Ókpeden suıyqtyqtyń tamýy (ókpe isigi);
• Nesep bólinýiniń nasharlaýy, neseppen birge aqýyz sııaqty búırekten qorytylmaı túrli nárselerdiń shyǵýy.
Boljamy
Bosanǵannan keıingi alǵashqy birneshe kúnde arterıalyq qysymnyń joǵarlaýyna qaramastan, preeklampsııanyń sımptomdary bosanǵannan keıin 6 aı ótkende ketedi.
Eger sizde preeklampsııa dıagnostıkalanǵan bolsa, jáne ol sizdiń kelesi júktiligińizde sizdi taǵy da mazalaıtyny naqty bolsa,ýaıymdamańyz, ol burynǵysynan qaraǵanda jeńilirek ótedi.
Eger sizdiń bir júktiligińizde arterıalyq qysym joǵarlaǵan bolsa, ol sizdiń jas ulǵaıǵan saıyn keıin ómirińizde de oınamaly bolyp qalady.
Múmkin bolatyn asqynýlar
Sırek kezdesetin, analar úshin aýyr soǵatyn asqynýlar mynadaı bolyp keledi:
• Qan ketý;
• Tolǵaqqa deıin bala joldasynyń jarylýy;
• Baýyrdyń jyrtylýy;
• Insýlt;
• Ólim (sırek jaǵdaıda)
Dárigerge qashan qaralý kerek
Júktilik kezinde preeklampsııanyń sımptomdary kórine bastaǵanda dárigerge qaralyńyz.
Aldyn alý
Preeklampsııanyń eshqandaı aldyn-alý sharasy joq. Júkti áıelge týý aldy kútim men júktilik kezinde barynsha kútiný qajet.
Sınonımderi
Toksemııa; Gıpertenzııa, ındýtsırolyq júktilik
Derekkóz: https://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000898.htm
Tegter:
ekmampsııa
preeeklampsııa
júktilik
júktilik kezindegi arterıalyq qysymnyń joǵarlaýy
qaltyraý
neseptegi aqýyz
bas aýrýy
qaýip