Shok - adam ómirine qaýip tóndiretin jaǵdaıǵa jatady. Shuǵyl medıtsınalyq aralasý adam ómirin qutqaryp qalýy múmkin.
Shoktyń alǵashqy belgilerine (olardyń kópshiligi oryn alady):
• Bas múshesiniń jeńil kúıge enýi, nemese odan ajyrap qalatyndaı seziný;
• Mazasyzdyq, shatasý nemese qorqynysh;
• Tereń emes, jyldam tynys alý;
• Ylǵal, salqyn teri nemese, qatty terleý;
• Álsizdik;
• Shóldiń qysýy, júrek aınýy nemese qusý.
Sonymen qatar, shok alǵan adamnyń júrek soǵysy jıilep, jáne qan qysymynyń tómendeýi baıqalady.
Shoktyń keıin paıda bolatyn belgileri:
• Ózine tán esiniń ózgerýi, mysaly, kenetten ımmýnologııalyq jaýap bermeý, bas aınalýy, esin joǵaltý nemese minez-qulqynyń ózgerýi;
• Bet terisiniń bozǵylttanýy, nemese erinderiniń, qulaq syrǵalyqtarynyń kógerip turýy.
Shok - aıaq asty aýrýǵa, jaraqatqa reaktsııa nemese jándikterdiń shaǵýyna allergııalyq reaktsııa retinde paıda bolýy múmkin. Eger kóp mólsherde qan nemese suıyqtyq joǵaltatyn bolsa, qan aınalym júıesi ómirlik organdarǵa qandy jetkilikti mólsherde jetkize almaýynyń sebebinen, kishkentaı balada shok bolýy múmkin.
Shokty emdeý úshin dereý arada jedel járdem qyzmetkerlerin shaqyrý kerek.
Tegter:
eseńgireý,
qorqynysh,
esinen taný,
tótenshe jaǵdaılar,
avarııa,
aýyrsyný,
qan ketý.