Mazmuny
Adenoıdtar – muryn men kómeıdiń artqy qabyrǵasynyń arasyndaǵy tynys alý joldarynda ornalasqan lımfalyq tinderdiń jınaqtalýy. Olar badamshabezge uqsas.
Ulǵaıǵan adenoıdtar – osy lımfalyq tinniń isinýi.
Kómeıdiń (tamaqtyń) qurylysyna óńesh, keńirdek, kómekeı qaqpashyǵy jáne badamshabez kiredi.
Ulǵaıǵan adenoıdtar qalypty sanalýy múmkin. Olar náreste anasynyń qursaǵynda jatqanda ulǵaıýy múmkin. Adenoıdtar organızmge ınfektsııamen kúresýge kómektesedi, bakterııa men mıkrobtardy joıady.
Infektsııalar kezinde adenoıdtar isinedi. Aýyrmasańyz da adenoıdtar ulǵaıýy múmkin.
Ulǵaıǵan adenoıdtary bar balalar muryny bitelgendikten kóbinese, aýyz arqyly tynys alady.
Aýyzben tynys alý kóbinese, kúndiz emes, túnde oryn alady.
Aýyzben tynys alý kelesi sımptomdarǵa aparýy múmkin:
- Aýyzdan shyǵatyn jaǵymsyz ıis
- Erinniń jarylýy
- Aýyzdyń qurǵaqtyǵy
- Murynnyń udaıy aǵýy nemese bitelýi
Ulǵaıǵan adenoıdtar uıqyda máseleler ákelýi múmkin. Bala uıqtaǵan kezde:
- Mazasyzdanýy múmkin
- Kóp qoryldaýy múmkin
- Keıde tynys almaýy múmkin (uıqydaǵy apnoe)
Sondaı-aq, ulǵaıǵan adenoıdtary bar balalarda qulaq ınfektsııasy jıi bolady.
Adenoıdtardy aýyz arqyly qarap, kórý qıyn. Dáriger olardy arnaıy aınanyń kómegimen nemese murynǵa endoskop atalatyn ıiletin tútikti engizý arqyly kórýge bolady.
Qajetti tekserý túrleri:
- Moıynnyń nemese kómeıdiń rentgeni
- Uıqyny zertteý.
Kóptegen adamdarda adenoıdtardyń ulǵaıýy sımptomsyz nemese az sımptommen ótedi. Ádette, emdeýdiń qajeti bolmaıdy. Bala óse kele adenoıdtar kishireıedi.
Infektsııa bolsa, dáriger antıbıotıkti nemese nazaldyq steroıdty spreıdi taǵaıyndaıdy.
Kúrdeli sımptomdary bolsa nemese jıi paıda bolsa, adenoıdtardy alyp tastaý úshin hırýrgııalyq operatsııa jasalady (adenoıdektomııa).
Balańyzda muryn arqyly tynys alýynda máseleler paıda bolsa, nemese ulǵaıǵan adenoıdtar kezindegi sımptomdar baıqalsa, dárigerge kóriný qajet.