Mazmuny
Qulaqtyń baro-jaraqaty – dybys jarǵaǵynyń syrtqy jáne ishki jaǵyndaǵy qysym deńgeıleriniń kúrt aıyrmashylyǵy nátıjesinde ortańǵy qulaqtyń zaqymdanýy.
Qulaq syrtqy, ortańǵy jáne ishki bólimderden turady. Syrtqy qulaq qalqanynan (onyń tómengi bóligi - syrǵalyq) jáne syrtqy estý kanalynan turady. Ortańǵy qulaq dybys jarǵaǵynan jáne úsh kishkentaı súıekten turady. Ishki qulaq ıirimnen, jartylaı sheńberli tútikterden jáne estý nervisinen turady. Evstahıev tútigi – ortańǵy qulaqty jáne muryn-jutqynshaqty (murynnyń artqy bóligi jáne jutqynshaqtyń artqy qabyrǵasy) qosatyn shaǵyn tútik.
Ortańǵy qulaqtaǵy qysym ádette, syrtqy ortadaǵy qysymnyń deńgeıimen birdeı. Bul qyzmetti evstahıev tútigi retteıdi.
Ádette, evstahıev tútigi jabyq, onyń qabyrǵasy birine biri jaqyn ornalasqan. Jutynǵanda nemese esinegende evstahıev tútigi ashylady, dybys jarǵaǵynyń eki jaǵyndaǵy aýanyń qysymyn birdeı etip saqtap, aýa murynnan ortańǵy qulaqqa ótedi. Syrtqy qysymnyń kúrt ózgerýinde (artýynda nemese sırek - tómendeýinde) evstahıev tútigi ortańǵy qulaq qýysyna qysylatyn aýanyń jetkilikti kólemin tez engize almaıdy (anatomııalyq erekshelikteriniń saldarynan), qýystaǵy qysym artady nemese qajet bolatynnan edáýir baıaý tómendeıdi. Syrtqy jáne qýys ishindegi qysymdardyń arasynda teńsizdik oryn alady, osydan baro-jaraqat paıda bolady.
Kóptegen adamdar ómirinde kem degende, bir ret baro-jaraqatqa baılanysty sezimge ushyrap kórgen. Bul ádette, bıiktiktiń kúrt ózgerýinde, mysaly, ushý kezinde, akvalangpen súńgýde nemese taýda avtokólik júrgizýde. Baro-jaraqattyń damý qaýpi, sondaı-aq, allergııa kezinde, sýyq tııý jáne tynys alý joldarynyń ınfektsııasynda, evstahıev tútiginiń fýnktsıonaldyq ózgeristerimen baılanysty artady.
Sonymen qatar, evstahıev tútiginiń bitelýi týa bitken bolýy da múmkin.
- Bas aınalýy
- Jaısyzdyq nemese/jáne qulaqtyń «bitip qalý» sezimi
- Bir nemese eki qulaqtaǵy aýyrsyný
- Estýdiń tómendeýi (azdaǵan)
Kúshti nemese uzaq ýaqyt boıǵy baro-jaraqat kezinde:
- Qulaqtaǵy kúshti aýyrsyný
- Qulaqtaǵy qysym sezimi (sýdyń astynda bolatyndaı sezim)
- Estýdi ishinara nemese tolyqtaı joǵaltý
- Murynnan jáne/nemese qulaqtan qan ketýi
Qulaqty qaraǵanda (otoskopııa) dáriger dybys jarǵaǵynyń azdaǵan dóńestigin nemese ishine tartylýyn anyqtaıdy. Aýyr jaǵdaıda dybys jarǵaǵy qýysyndaǵy qantamyrlardyń jarylýy esebinen dybys jarǵaǵynyń artynda qan aǵýy baıqalýy múmkin.
Baro-jaraqattyń aýyr túrin keıde qulaq ınfektsııasynan ajyratý qıyn.
Qulaqtaǵy jaısyzdyqty nemese aýyrsynýdy jeńildetý úshin evstahıev tútiginiń ótimdiligin qalpyna keltirý jáne qysymdy kelesi tásildermen azaıtý qajet:
- Saǵyz shaınap kórińiz
- Demińizdi ishke tartyp, odan keıin baıaý túrde, muryn ushy men aýyzdy kólbeýlep turyp, demińizdi shyǵaryńyz.
- Kámpıt soryńyz.
- Esineńiz.
Eger ózdigińizshe jaǵdaıdy retteı almasańyz, jaısyzdyq sezimi birneshe saǵat boıy saqtalsa, nemese aýyr túrdegi baro-jaraqat jaǵdaıynda sizge medıtsınalyq járdem qajet bolady.
Baro-jaraqatty dárilik quraldarmen emdeýge kelesiler kiredi:
- Antıgıstamındyq preparattar (allergııaǵa qarsy preparattar)
- Dekongestanttar (tamyrdy taryltatyn preparattar, murynnyń bitelý sezimin azaıtady) preparattar nemese murynǵa spreıler túrinde
- Steroıdtyq preparattar (gormondyq preparattar)
Bul preparattar murynnyń bitelý sezimin joıady jáne evstahıev tútiginiń ótimdiligin qalpyna keltiredi.
Aýyr túrdegi baro-jaraqat jaǵdaıynda qulaqtyń ınfektsııasynyń aldyn alý úshin antıbıotıkter qoldanylady.
Evstahıev tútigi joǵaryda atalǵan ádistermen ashylmasa, hırýrgııalyq operatsııa – mırıngotomııa jasalýy múmkin. Hırýrg ortańǵy qulaqta qysymdy retteý úshin jáne suıyqtyqtyń aǵýyn qamtamasyz etý úshin dybys jarǵaǵynda tilik jasaıdy. Mundaı operatsııa óte sırek jasalady.
Eger udaıy qysymnyń ózgerýine ushyraıtyn bolsańyz, baro-jaraqatqa beıim bolasyz, mundaıda qysymdy retteý úshin dybys jarǵaǵyna arnaıy tútik ornatý múmkindigi bar.
Qulaqtyń baro-jaraqaty ádette, durys kútim jasaýda jáne ýaqytyly emdeýde oń boljamdy. Ádette, estýdi joǵaltý qysqa merzimdi.
- qulaqtyń jiti ınfektsııasy
- Estýdi joǵaltý
- Dybys jarǵaǵynyń jarylýy nemese tesilýi
- Vertıgo (aınaladaǵy zattar aınalyp turǵandaı sezim)
Qashan dárigerge kóriný qajet
Aldymen, ózdigińizshe sımptomdardy joıý sharalaryn qabyldańyz. Eger baro-jaraqattan bolǵan jaısyzdyq birneshe saǵat boıy ótpese, dárigerge kóriný qajet.
Kelesi jaǵdaılarda medıtsınalyq kómekke júginý qajet:
- Qulaqtan qan aqsa
- joǵary temperatýra
- qulaqtaǵy kúshti aýyrsyný.
Joǵarǵy tynys alý joldarynyń qabynýynda nemese allergııa ustamasynda qysymnyń ózgerýine jáne bıiktiktiń kúrt ózgerýinen alshaq bolyńyz.
Ushý kezinde ushaq tómendeı bastaǵanda uıqtamańyz. evstahıev tútigin ashý úshin «Emdeý» bólimindegi usynystardy qoldanyńyz. Sondaı-aq, antıgıstamındik (allergııaǵa qarsy) preparattardy jáne dekongestanttardy (tamyrdy taryltatyn) ushý aldynda qoldanýǵa bolady. Sábıler men balalarǵa ushaq tómendeı bastaǵanda berýge bolady.
Sýǵa súńgýde tereńge baıaý boılaý jáne qaıta baıaý kóterilý qajet. Joǵarǵy tynys alý joldarynyń qabynýynda nemese allergııa kezinde daıvıngpen (sý astynda júzý) aınalysý qaýipti, sebebi, baro-jaraqat mundaı belsendilik nátıjesinde kúrdeli túrge aınalýy múmkin.